Eesti keeleteaduse päevad 2026
Esimesed Eesti keeleteaduse päevad toimusid 2025. aastal Tartus. 2026. aastal leiavad keeleteaduse päevad aset Tallinna Ülikoolis ning on pühendatud Roman Jakobsonile, kelle sünnist möödub 11. oktoobril 130 aastat.
Roman Jakobson 130
„Keelt tuleb uurida kogu tema funktsioonide mitmekesisuses.“
— Roman Jakobson, „Lingvistika ja poeetika“ (1960)
Roman Jakobson (1896–1982) oli üks 20. sajandi mõjukamaid keeleteadlasi ja strukturalistliku mõtteviisi arendajaid. Jakobsoni mitmekülgne teadustöö hõlmas fonoloogiat, üld- ja slaavi keeleteadust, poeetikat, semiootikat ja kommunikatsiooniteooriat ning sidus keeleteaduse kirjanduse, kultuuri ja inimese suhtlusvõime uurimisega.
Jakobsoni keeleteadusliku töö keskmes oli arusaam keelest kui korrastatud suhete ja vastanduste süsteemist. Eriti oluline oli tema panus fonoloogiasse. Koostöös Praha lingvistilise ringi teadlastega kujundas Jakobson käsitluse, mille järgi ei määratle häälikut üksnes füüsilised omadused, vaid eelkõige selle tähendusi eristav funktsioon keele fonoloogilises süsteemis. Hiljem arendas ta koos Gunnar Fanti ja Morris Hallega fonoloogiliste distinktiivtunnuste teooriat, mille järgi saab foneeme kirjeldada binaarsete tunnuste kombinatsioonidena (Jakobson jt 1952).
Sama mõjukaks kujunes Jakobsoni käsitlus keele funktsioonidest. Ta eristas suhtluses kuut põhitegurit – saatjat, vastuvõtjat, teadet, konteksti, kontakti ja koodi – ning nendega seotud emotiivset, referentsiaalset poeetilist, faatilist, metakeelelist ja konatiivset funktsiooni (Jakobson 1960/2012). Tegelikus keelekasutuses toimivad need enamasti koos, kuigi üks funktsioon võib konkreetses suhtlusolukorras esile tõusta. Nii näitas Jakobson, et keel ei ole pelgalt grammatiline süsteem ega informatsiooni edastamise tööriist, vaid ka suhete loomise, hoiakute väljendamise, keelest kõnelemise ja sõnumi vormimise vahend.
Jakobsoni käsitlus keelest kui struktuuri ja funktsiooni ühendavast süsteemist kõnetab keeleteadust, semiootikat ja kirjandusteooriat tänapäevani.

„Roman Jakobson“, Philweb Bibliographical Archive, Wikimedia Commons, litsents CC BY 3.0.
Kasutatud kirjandus
Jakobson, Roman 2012 [1960]. „Lingvistika ja poeetika“. Tõlkinud Neeme Lopp ja Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, 1731–1773.
Jakobson, Roman, C. Gunnar M. Fant, Morris Halle 1952. Preliminaries to Speech Analysis: The Distinctive Features and Their Correlates. Cambridge, Massachusetts: MIT Acoustics Laboratory, Technical Report No. 13.
Korraldaja kontaktid
Narva mnt 25, 10120 Tallinn
info@keeleteadus.ee